Teie ostukorv on tühi.
Talvine lumekupp Eranthis hyemalis
Nimetus: tuleneb kreekakeelsetest sõnadest „er“ - kevad ja „athos“ - lill, mis viitab varajasele õitsemisele. Lumekupp pärineb Lõuna-Euroopast – Prantsusmaa lõunaosast, Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Bulgaariast. Teda kohtab heitlehistes metsades puude all, mägede nõlvadel, vett hästi läbilaskval ja leeliselisel mullal. Õitsemine on väga varajane, talve lõpul, just lume mineku ajal. Kusjuures kõigepealt ilmuvad õied, alles siis lehed. Õied on avanenud vaid päevasel ajal päikselise ilmaga, aga pilves ilmaga tõmbuvad kroonlehed kokku, moodustades katte tolmukatele ja emakale, et kaitsta neid võimaliku vihmasaju eest. Maapealne osa sureb varsti peale õitsemist (mai lõpus-juuni alguses). Jääb vaid paljas maa, kus mullas asetsevad maa-alune vars mugulate ja pungadega. Kultuuris 1570 aastast.
Taime nimetus viitab juba sellele, et taim on varakevadine või peaaegu talvine õitseja. Kasvu alustab ta juba lume all, kui muld vaid veidike sulab. Tavaliselt õitseb koos hariliku kanakoolmega. Algul on õievars veidi tagasi käändunud, seejärel muutub see sirgeks. Vars on lihtne, 10-15 cm kõrgune. Otse õie all on justnagu pitsþaboo - lehtede kimp – läikivad, sõrmjad ja väga dekoratiivsed. Õied paiknevad ühekaupa, nad on kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus ja avanevad vaid päiksega. Õis on 5-8 kroonlehega, tegelikult tupplehed. Õiekroon on ise muundunud pisikesteks näärmeteks - nektaariumiteks, südamikus aga on arvukalt tolmukaid ja emakas. Õitsemine kestab 10-15 päeva. Peale seda moodustuvad pisikesed viljad koos seemnetega. Maapealne osa ise sureb mai lõpus, mullas 5-7 cm sügavusel säilivad kuni järgmise kevadeni ebakorrapärased muguljad risoomid, mis mõnikord on kreeka pähkli suurused. Talvine lumekupp moodustab ka väikesi tütarmugulaid, mis on nööpnõelapea suurused ja sellega seoses võib taim mõne aja jooksul moodustada terve rühma.
Lumekupp paljuneb ka isekülvi teel. Seemned on mustad, läikivad, suured, mahlase seemnerüüga, sipelgad levitavad seemneid ka kaugemale. Taim tunneb end hästi igasugusel aiamullal, kuid kasvab paremini kobedal ja veidi niiskemal toitaineterikkal mullal. Paremini sobib ta puude alla, metsavälule, kiviktaimlasse ja eriti koos lumikellukeste ja varakevadiste krookustega. Paljundatakse juuremugulate ja seemnetega. Juuremugulad kuivavad õhu käes väga kiiresti, seepärast tuleb neid kuni istutamiseni hoida kergelt niisutatud substraadis: saepuru või liiva sees. Seemneid peab kindlasti maha külvama kohe peale kogumist. Tavaliselt idanevad nad järgmisel kevadel, aga mõningad alles aasta pärast külvi. Esimesel aastal moodustuvad vaid idulehed, mis väga kiiresti surevad (umbes 10-15 päevaga), aga mullas jäävad väikesed mugulad alles. Seemnest kasvatamisel õitsevad alles 2-3 aastal. Väärib laiemat levikut kui väga varajane dekoratiivtaim.
Kasvukoht: valguselembene, kasvab halvasti varjulises kohas. Madalates kohtades võib hukkuda jääkooriku tõttu. Kurdistani lumekupp (Еranthis cilicica) ja aed-lumekupp (Еranthis x tubergenii) on mõlemad vähem talvekindlamad kui talvine lumekupp.
Muld: kerge, toitaineterikas, piisavalt niiske, leeliseline.
Paljundamine: põhiliselt seemnetega, uute juuremugulate moodustumine on väikse tähtsusega. Seemned külvatakse kohe peale kogumist või siis sügisel varjulisse kohta.
Kevadisel külvil vajavad eelnevat stratifitseerimist. Stratifitseeritakse 2 nädalat 1-20 C ja 2-3 nädalat 2…3C juures. On võimalik kasvatada ka ilma stratifitseerimata, kuid siis ilmuvad tõusmed ebaühtlaselt. Eelistatud on talve alla külvamine. Tõusmed ilmuvad kevadel, kusjuures esimesel aastal moodustuvad vaid idulehed, mis kiiresti surevad. Seepärast võib tekkida mulje, et taimed hukkusid, kuid nad jõudsid siiski moodustada väikese mugula, mis järgmisel kevadel annab juba ühe pärislehe. Järgmisel aastal kaevatakse moodustunud mugulad välja ja istutatakse oma kohale. Kolmandal kevadel nad aga üldjuhul õitsevad. Võivad paljuneda ka isekülvi teel, moodustades suuri kolooniad. Tõusmeid võib ilmuda üsna kaugel istutuskohast, kuna sipelgad tassivad seemneid laiali. Mugula mahapaneku sügavus on umbes 5 cm, vahekaugus 6 -8 cm. Eriti dekoratiivsed on nad rühmana kasvades, seepärast istutatakse ühte kohta 3-6 mugulat. Istutusauku panna komposti ja veidi lupja. Kord kahe-kolme aasta jooksul võiks paljundada tütartaimi eemaldades. Need on väga pisikesed, sarnanevad savitükile. Seepärast tuleks väljakaevamisel muld sõeluda. Et saada rohkem taimi, võib suvisel ümberistutamisel mugulaid osadeks lõigata, lõikepind puusöega üle puistata. Mugulaid on parem maha panna kohe peale ülesvõtmist. Kui kohe maha pole võimalik panna, siis hoida niiskes turbas või liivas, muidu nad kuivavad ära ja ei lähe järgmisel aastal kasvama. Istutamise viimane tähtaeg on augusti lõpp. Sobivates tingimustes võib ühel kohal kasvada ja hästi õitseda 4-5 aastat. Oluline on, et kui maapealne osa sureb, siis umbrohud ei võtaks selles kohas võimust.
Kasutamine: väga ilusad rühmana haljasalal, puude all või põõsasterühma ees. Lumekupud on erksavärvilised ja kaunid kevadlilled ka kiviktaimlas. Peab aga meeles pidama , et nad on efemeerid (maapealne osa kolletub ja kuivab juba juunis, kohe peale seemnete valmimist).
Partnerid: sobivad kokku teiste efemeeridega nagu lumikellukesed (Galanthus spp.), krookused (Crocus spp.), merenderad (Merendera spp.), alpikannid (Cyclamen spp.). Niisugused õitsvad rühmad sobivad hästi kääbusokaspuude taustale. Õitsemine kestab 1-2 nädalat, seejärel õielehed muutuvad roheliseks ja hakkavad arenema seemnekuprad. Igas seemnekupras on 3-6 väikest ümarat pruunikaskollast seemet. Seeme valmib 2 nädala möödudes. Siis kupar lõheneb ja seemneid saab koguda.
Lumekuppu paljundatakse põhiliselt seemnetega. Külvatakse kohe pärast kogumist kergesse aiamulda varjulisse kohta 1-2 cm sügavusele, katta kergelt lehemullaga ja kasta. Järgmisel kevadel ilmuvad peenikesed tõusmed. Need elavad kuu aega. Sel ajal väetada neid täisväetise lahja lahusega ja kasta pidevalt, mitte lasta mullal kuivada. Peale maapealse osa suremist multðida koht ja hoida edaspidi umbrohuvaba. Teisel aastal arenevad pärislehed. Vegetatsioonperioodi lõpuks on mugul juba hernetera suurune. Kolmandal aastal seemikud õitsevad. Ümberistutamisel on soovitav panna risoom peenesilmalisse võrknõusse või kapronkotti. Siis on edaspidi väljakaevamisel vähem kadusid, sest risoome on nende tumeda värvuse tõttu raske märgata. Ümber istutatakse 4-5 aasta tagant. Risoom kuivab kiiresti, seepärast ei maksa neid niimoodi kaua hoida. Kui transportimisel on nad niiskust kaotanud, siis enne mahapanekut leotada 1-2 tundi vees. Istutatakse 5 cm sügavusele 5-8 cm vahedega kergesse ja niiskesse pinnasesse. On ilusad 5-10 kaupa rühmades alpinaariumis ja kiviktaimlas esiplaanil koos sinilillede ja lumeroosidega.
Taime nimetus viitab juba sellele, et taim on varakevadine või peaaegu talvine õitseja. Kasvu alustab ta juba lume all, kui muld vaid veidike sulab. Tavaliselt õitseb koos hariliku kanakoolmega. Algul on õievars veidi tagasi käändunud, seejärel muutub see sirgeks. Vars on lihtne, 10-15 cm kõrgune. Otse õie all on justnagu pitsþaboo - lehtede kimp – läikivad, sõrmjad ja väga dekoratiivsed. Õied paiknevad ühekaupa, nad on kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus ja avanevad vaid päiksega. Õis on 5-8 kroonlehega, tegelikult tupplehed. Õiekroon on ise muundunud pisikesteks näärmeteks - nektaariumiteks, südamikus aga on arvukalt tolmukaid ja emakas. Õitsemine kestab 10-15 päeva. Peale seda moodustuvad pisikesed viljad koos seemnetega. Maapealne osa ise sureb mai lõpus, mullas 5-7 cm sügavusel säilivad kuni järgmise kevadeni ebakorrapärased muguljad risoomid, mis mõnikord on kreeka pähkli suurused. Talvine lumekupp moodustab ka väikesi tütarmugulaid, mis on nööpnõelapea suurused ja sellega seoses võib taim mõne aja jooksul moodustada terve rühma.
Lumekupp paljuneb ka isekülvi teel. Seemned on mustad, läikivad, suured, mahlase seemnerüüga, sipelgad levitavad seemneid ka kaugemale. Taim tunneb end hästi igasugusel aiamullal, kuid kasvab paremini kobedal ja veidi niiskemal toitaineterikkal mullal. Paremini sobib ta puude alla, metsavälule, kiviktaimlasse ja eriti koos lumikellukeste ja varakevadiste krookustega. Paljundatakse juuremugulate ja seemnetega. Juuremugulad kuivavad õhu käes väga kiiresti, seepärast tuleb neid kuni istutamiseni hoida kergelt niisutatud substraadis: saepuru või liiva sees. Seemneid peab kindlasti maha külvama kohe peale kogumist. Tavaliselt idanevad nad järgmisel kevadel, aga mõningad alles aasta pärast külvi. Esimesel aastal moodustuvad vaid idulehed, mis väga kiiresti surevad (umbes 10-15 päevaga), aga mullas jäävad väikesed mugulad alles. Seemnest kasvatamisel õitsevad alles 2-3 aastal. Väärib laiemat levikut kui väga varajane dekoratiivtaim.
Kasvukoht: valguselembene, kasvab halvasti varjulises kohas. Madalates kohtades võib hukkuda jääkooriku tõttu. Kurdistani lumekupp (Еranthis cilicica) ja aed-lumekupp (Еranthis x tubergenii) on mõlemad vähem talvekindlamad kui talvine lumekupp.
Muld: kerge, toitaineterikas, piisavalt niiske, leeliseline.
Paljundamine: põhiliselt seemnetega, uute juuremugulate moodustumine on väikse tähtsusega. Seemned külvatakse kohe peale kogumist või siis sügisel varjulisse kohta.
Kevadisel külvil vajavad eelnevat stratifitseerimist. Stratifitseeritakse 2 nädalat 1-20 C ja 2-3 nädalat 2…3C juures. On võimalik kasvatada ka ilma stratifitseerimata, kuid siis ilmuvad tõusmed ebaühtlaselt. Eelistatud on talve alla külvamine. Tõusmed ilmuvad kevadel, kusjuures esimesel aastal moodustuvad vaid idulehed, mis kiiresti surevad. Seepärast võib tekkida mulje, et taimed hukkusid, kuid nad jõudsid siiski moodustada väikese mugula, mis järgmisel kevadel annab juba ühe pärislehe. Järgmisel aastal kaevatakse moodustunud mugulad välja ja istutatakse oma kohale. Kolmandal kevadel nad aga üldjuhul õitsevad. Võivad paljuneda ka isekülvi teel, moodustades suuri kolooniad. Tõusmeid võib ilmuda üsna kaugel istutuskohast, kuna sipelgad tassivad seemneid laiali. Mugula mahapaneku sügavus on umbes 5 cm, vahekaugus 6 -8 cm. Eriti dekoratiivsed on nad rühmana kasvades, seepärast istutatakse ühte kohta 3-6 mugulat. Istutusauku panna komposti ja veidi lupja. Kord kahe-kolme aasta jooksul võiks paljundada tütartaimi eemaldades. Need on väga pisikesed, sarnanevad savitükile. Seepärast tuleks väljakaevamisel muld sõeluda. Et saada rohkem taimi, võib suvisel ümberistutamisel mugulaid osadeks lõigata, lõikepind puusöega üle puistata. Mugulaid on parem maha panna kohe peale ülesvõtmist. Kui kohe maha pole võimalik panna, siis hoida niiskes turbas või liivas, muidu nad kuivavad ära ja ei lähe järgmisel aastal kasvama. Istutamise viimane tähtaeg on augusti lõpp. Sobivates tingimustes võib ühel kohal kasvada ja hästi õitseda 4-5 aastat. Oluline on, et kui maapealne osa sureb, siis umbrohud ei võtaks selles kohas võimust.
Kasutamine: väga ilusad rühmana haljasalal, puude all või põõsasterühma ees. Lumekupud on erksavärvilised ja kaunid kevadlilled ka kiviktaimlas. Peab aga meeles pidama , et nad on efemeerid (maapealne osa kolletub ja kuivab juba juunis, kohe peale seemnete valmimist).
Partnerid: sobivad kokku teiste efemeeridega nagu lumikellukesed (Galanthus spp.), krookused (Crocus spp.), merenderad (Merendera spp.), alpikannid (Cyclamen spp.). Niisugused õitsvad rühmad sobivad hästi kääbusokaspuude taustale. Õitsemine kestab 1-2 nädalat, seejärel õielehed muutuvad roheliseks ja hakkavad arenema seemnekuprad. Igas seemnekupras on 3-6 väikest ümarat pruunikaskollast seemet. Seeme valmib 2 nädala möödudes. Siis kupar lõheneb ja seemneid saab koguda.
Lumekuppu paljundatakse põhiliselt seemnetega. Külvatakse kohe pärast kogumist kergesse aiamulda varjulisse kohta 1-2 cm sügavusele, katta kergelt lehemullaga ja kasta. Järgmisel kevadel ilmuvad peenikesed tõusmed. Need elavad kuu aega. Sel ajal väetada neid täisväetise lahja lahusega ja kasta pidevalt, mitte lasta mullal kuivada. Peale maapealse osa suremist multðida koht ja hoida edaspidi umbrohuvaba. Teisel aastal arenevad pärislehed. Vegetatsioonperioodi lõpuks on mugul juba hernetera suurune. Kolmandal aastal seemikud õitsevad. Ümberistutamisel on soovitav panna risoom peenesilmalisse võrknõusse või kapronkotti. Siis on edaspidi väljakaevamisel vähem kadusid, sest risoome on nende tumeda värvuse tõttu raske märgata. Ümber istutatakse 4-5 aasta tagant. Risoom kuivab kiiresti, seepärast ei maksa neid niimoodi kaua hoida. Kui transportimisel on nad niiskust kaotanud, siis enne mahapanekut leotada 1-2 tundi vees. Istutatakse 5 cm sügavusele 5-8 cm vahedega kergesse ja niiskesse pinnasesse. On ilusad 5-10 kaupa rühmades alpinaariumis ja kiviktaimlas esiplaanil koos sinilillede ja lumeroosidega.
Flowering period: February-March.
Winter hardiness zone: Z3-Z7.
Height: 10 cm.
Colour: Winter Aconite, golden.
Eng.: Winter aconite. Suom.: Talventähti. Sven.: Vintergäck. Bot.syn.: Eranthis hiemalis Salisb., Helleborus hyemalis L.
